ROMANS 2:28-29
Txhua yam kev txhaum thiab tej lus uas hais tuam mom yuav zam tau rau tibneeg. Tiamsis tus uas hais lus tuam mom Tus Ntsuj Plig Dawbhuv, mas yuav tsis muaj ib hnub uas zam tau tus ntawd li, nws yuav muaj txim mus ib txhis.


YAHCHANAN 3:28-29
Qhov uas ua kevcai txiav tiag tiag tsis yog ua sab nraum daim tawv xwb. Tiamsis yog ua hauv lub siab, raws li Tus Ntsuj Plig Dawbhuv, tsis yog raws li txoj kevcai uas sau cia.
YAHCHANAN 12:30-31
1. Koj yuav tau hlub Abba Yahweh uas yog koj Txiv kawg siab kawg ntsws, kawg plab kawg plaws, thiab kawg dag kawg zog.
​
2. Koj yuav tau hlub kwvtij zej zog ib yam li koj hlub koj tus kheej.
XWM TXHEEJ TAUG KEV 31
Cov Ixayees Ua Pauj Rau Cov Midees
1 (יחוח)Yahweh hais rau Mauxes tias,
2 cia li kom cov Ixayees mus ua pauj rau cov Midees, mas dhau ntawd koj yuav tau mus nrog koj tej poj koob yawm txwv nyob.
3 Mauxes thiaj hais rau cov pejxeem tias, nej muab cuab yeej ua rog rau nej cov txivneej ib txhia npaj mus ua rog rau cov Midees mas (יחוח)Yahweh yuav siv nej ua pauj rau cov Midees.
4 Nej yuav xa cov Ixayees ib lub xeem ib txhiab leej mus ua rog.
5 Yog li no mas lawv thiaj txhij cov Ixayees uas suav qas txhiab leej ntawd, muaj ib lub xeem ib txhiab leej, huvsi muaj 12,000 leej uas muaj cuab yeej ua rog.
6 Mauxes xa lawv mus ua rog ib xeem mas xa ib txhiab leej. Pov thawj Ele‑axas tus tub Finehas nrog lawv mus thiab coj tej twj uas siv hauv lub chaw pe hawm (יחוח)Yahweh mus thiab coj tej raj xyu tshuab txhij rog.
7 Lawv ua rog rau cov Midees raws li (יחוח)Yahweh hais rau Mauxes, thiab tua cov txiv neej txhua tus huvsi pov tseg.
8 Tej uas lawv tua ntawd, lawv kuj tua tau cov Midees tej vajntxwv huvsi, yog Evis, Lekhees, Xuv, Hawj thiab Lenpas. Cov no yog cov Midees tsib tug vajntxwv. Thiab lawv xuas ntaj tua tau Npe‑aus tus tub Npala‑as.
9 Cov Ixayees ntes cov Midees tej pojniam thiab lawv tej menyuam coj los, thiab txeeb tej niag pab nyuj thiab tej niag pab yaj pab tshis thiab tej qhov txhia chaw huvsi coj los.
10 Lawv hlawv tej lub moos uas cov Midees nyob thiab hlawv tej zej zog huvsi, 11 thiab lawv sau txhua yam uas lawv lws thiab txhua yam uas lawv txeeb tau, tsis hais tibneeg thiab tsiaj txhu coj huvsi mus.
12 Lawv thiaj coj tej tibneeg uas ntes tau thiab tej uas lws tau thiab txeeb tau huvsi los rau Mauxes thiab pov thawj Ele‑axas thiab rau ib tsoom pejxeem Ixayees sawvdaws rau ntawm lub zos hauv lub tiaj Mau‑as ntawm ntug dej Yaladees uas ncaj lub moos Yelikhaus.
13 Mauxes thiab pov thawj Ele‑axas thiab txhua tus uas ua hlob hauv cov pejxeem tawm mus tos lawv nraum ntug zos.
14 Mas Mauxes chim rau cov thawj rog uas kav ib txhiab leej thiab kav ib puas leej uas ua rog los ntawd.
15 Mauxes hais rau lawv tias, nej tseg cov pojniam sawvdaws txojsia lov?
16 Saib maj, cov pojniam no yog cov uas Npala‑as qhia kom lawv los ntxias tau cov Ixayees kom ntxeev siab rau (יחוח)Yahweh ntawm Pe‑aus, mas kev ploj kev tuag thiaj tshwm rau hauv (יחוח)Yahweh cov tibneeg.
17 Yog li no cia li muab txhua tus menyuam tub tua huvsi thiab muab txhua tus pojniam uas nrog txivneej pw lawm tua huvsi,
18 tiam sis tseg txhua tus ntxhais hluas uas tsis tau nrog txivneej pw ciaj sia rau nej.
19 Nej cia li nyob sab nraum ntug zos xya hnub. Nej cov leejtwg tau tua tibneeg thiab nej leejtwg tau kov tej uas raug tua tuag, mas nej yuav tau ua kevcai ntxuav nej thiab ntxuav tej tibneeg uas nej ntes coj los rau hnub uas peb thiab hnub uas xya.
20 Nej yuav ua kevcai ntxuav txhua daim tsoos tsho thiab txhua yam uas muab tawv ua thiab txhua daim ntaub plaub tshis thiab txhua yam uas xuas ntoo ua huvsi.
21 Mas pov thawj Ele‑axas hais rau cov tub rog uas twb mus ua rog los hais tias, no yog txoj kevcai uas (יחוח)Yahweh tau hais kom Mauxes ua.
22 Tej kub, tej nyiaj, tej tooj liab, tej hlau, tej tooj dawb thiab tej txhuas,
23 txhua yam uas thev taus hluavtaws, nej yuav tau muab plhov hluavtaws thiaj li huv. Txawm li cas los yuav tau muab cov dej uas ua kevcai ntxuav kev qias los ntxuav thiab. Txhua yam uas thev tsis taus hluavtaws nej yuav muab raus kiag cov dej ntawd.
24 Hnub uas xya nej yuav ntxhua nej cev tsoos tsho nej thiaj li huv. Dhau ntawd nej thiaj li mus tau rau hauv lub
zos.
​
Faib Txhua Yam Uas Txeeb Tau Los
25 (יחוח)Yahweh hais rau Mauxes tias,
26 koj thiab pov thawj Ele‑axas thiab cov uas ua thawj hauv cov pejxeem txhua xeem cia li suav tej uas txeeb tau los tsis hais tibneeg thiab tsiaj txhu,
27 thiab muab tej ntawd faib ua ob feem, ib feem rau cov tub rog uas mus ua rog thiab ib feem rau cov pejxeem.
28 Thiab yuav rho ib feem ntawm cov tub rog uas mus ua rog li los pub rau (יחוח)Yahweh, yog rho ib feem hauv tsib puas los tsis hais tibneeg, nyuj, nees luav, thiab yaj, tshis huvsi,
29 yog rho ntawm cov tub rog li feem xyeem pub rau (יחוח)Yahweh es muab rau pov thawj Ele‑axas yuav.
30 Ntawm cov pejxeem li feem mas rho ib hauv tsib caug tsis hais tibneeg, nyuj, nees luav, yaj, tshis, tej tsiaj txhu huvsi mas muab rau cov Levis uas saib xyuas (יחוח)Yahweh lub tsev ntaub.
31 Mas Mauxes thiab pov thawj Ele‑axas kuj ua raws nraim li uas (יחוח)Yahweh hais rau Mauxes.
32 Tej qhov txhia chaw uas cov tub rog lws tau los mas cov uas tshuav yog npaum li no, 675,000 tus yaj,
33 thiab 72,000 tus nyuj,
34 61,000 tus nees luav,
35 thiab 32,000 tus hluas nkauj uas tsis tau nrog txivneej pw dua.
36 Cov tub rog uas tawm mus ua rog li feem yog 337,500 tus yaj,
37 mas rho 675 tus yaj pub ua (יחוח)Yahweh li feem.
38 Cov nyuj muaj 36,000 tus mas rho 72 tug ua (יחוח)Yahweh feem.
39 Cov nees luav muaj 30,500 tus mas rho 61 tug ua (יחוח)Yahweh feem.
40 Cov hluas nkauj muaj 16,000 mas rho 32 leeg ua (יחוח)Yahweh li feem.
41 Mauxes muab tej uas rho los xyeem pub rau (יחוח)Yahweh ntawd rau pov thawj Ele‑axas raws li (יחוח)Yahweh hais kom Mauxes ua.
42 Cov pejxeem li feem uas faib ntawm cov tub rog uas mus ua rog los,
43 yog 337,500 tus yaj,
44 thiab 36,000 tus nyuj,
45 thiab 30,500 tus nees luav,
46 thiab 16,000 tus tibneeg.
47 Cov pejxeem li feem, Mauxes rho ib hauv tsib caug tsis hais tibneeg thiab tsiaj txhu pub rau cov Levis uas saib (יחוח)Yahweh lub tsev ntaub, raws li uas (יחוח)Yahweh hais kom Mauxes ua.
48 Cov thawj rog uas kav ib txhiab leej thiab cov uas kav ib puas leej tuaj cuag Mauxes,
49 mas hais tias, peb uas yog koj cov tub qhe twb txheeb tej tub rog uas peb kav huvsi lawm, tsis muaj ib tug ploj li.
50 Peb coj tej uas nyias taus nyias muab tau coj los pub rau (יחוח)Yahweh, yog tej uas xuas kub ua, yog tooj tes, tooj npab, nplhaib, kauj co thiab saw, kom thiaj li ntxuav tau peb kev txhaum ntawm (יחוח)Yahweh xubntiag.
51 Mauxes thiab pov thawj Ele‑axas thiaj li txais txhua yam uas xuas kub ua no ntawm cov tub rog.
52 Tej kub uas Mauxes nkawv txais ntawm cov thawj rog uas kav ib txhiab leej thiab kav ib puas leej coj mus pub rau (יחוח)Yahweh ntawd mas nyhav 16,750 sekhees.
53 (Cov tub rog ntawd nyias taus nyias muab tau yeeb ncuab tej qhov txhia chaw los.)
54 Mauxes thiab pov thawj Ele‑axas txais tej kub ntawm cov thawj rog uas kav ib txhiab leej thiab kav ib puas leej coj los khaws cia rau hauv lub tsev ntaub sib ntsib ua lub chaw rau cov Ixayees nco txog qhov uas (יחוח)Yahweh pab cov Ixayees.