top of page

Mattithyah 10

(יהושע)Yahshua Hu Kaum Ob Tug  Thwjtim

(Yahchanan Mark 3:13-19;Luke 6:12-16)

1 (יהושע)Yahshua hu nws kaum ob tug thwjtim los cuag nws thiab pub hwjchim rau lawv ntiab tau dab tawm thiab kho tau txhua yam mob nkeeg zoo. 2 Kaum ob tug tubtxib ntawd npe hu li no. Tus ib yog Simon uas hu ua Kepha, thiab nws tus kwv Andrew, thiab Yaaqog thiab nws tus kwv Yahchanan, nkawv yog Xenpedis li tub,  3 thiab Filis thiab Bar-Tolmai, thiab Thomas thiab Mattithyah uas sau se, thiab Cheleph tus tub Yaaqog thiab Thade‑as,  4 thiab Simon uas tuav nws lub tebchaws, thiab Yahdah Iscariot uas fav xeeb rau (יהושע)Yahshua.

​

(יהושע)Yahshua Txib Kaum Ob Tug Thwjtim Tawm Mus Qhuab Qhia

(Yahchanan Mark 6:7-13; Luke. 9:1-6)

5(יהושע)Yahshua txib kaum ob tug thwj-tim no tawm mus thiab nkaw lus rau lawv tias, nej tsis txhob mus rau hauv lwm haiv neeg thiab tsis txhob nkag mus rau hauv cov Xamalis tej moos,  6 cia li mus kom txog cov yaj uas ploj lawd uas yog Ixayees caj ces. 7 Cia li tshaj tawm taug kev hais tias, lub nroog Yeluxalees los ze lawm. 8 Cia li kho cov uas muaj mob kom zoo, tsa cov tuag sawv, kho tej uas mob lig mob ruas kom zoo huv thiab ntiab dab tawm. Nej tau dawb dawb, cia li pub dawb dawb xwb.  

9 Tsis txhob coj nyiaj coj kub coj txiaj toog liab rau hauv nej lub hnab tawv,

10 tsis txhob khuam hnab thoob puab taug kev, lossis coj ob lub tsho lossis nkawm khau lossis tus pas nrig, rau qhov tus tub zog tsim nyog tau noj.

11 Thaum nej mus rau hauv lub moos twg lossis lub zos twg, mas tshuaj saib leejtwg tsim nyog mus so rau hauv mas mus nrog tus ntawd nyob txog thaum tawm qhov chaw ntawd mus. 12 Thaum nej nkag rau hauv lub tsev, cia li foom lo lus nyob kaj siab lug rau lub tsev ntawd. 13 Yog lub tsev ntawd tsim nyog tau koob hmoov, kuj cia nej tej lus kaj siab lug nyob hauv lub tsev ntawd. Tiamsis yog lub tsev ntawd tsis tsim nyog tau, kuj thim nej tej lus kaj siab lug rov rau nej.

14 Yog leejtwg tsis txais nej thiab tsis mloog nej tej lus, mas thaum nej tawm hauv lub tsev lossis lub moos ntawd mus nej cia li nchos tej hmoov av ntawm nej kotaw pov tseg. 15 Kuv qhia tseeb rau nej tias, hnub uas teem txim mas Xaudoos thiab Kaumaulas tebchaws yuav raug sib dua lub moos ntawd.

​

Yuav Muaj Kev Tsim Txom

(Yahchanan Mark 13:9-13; Luke. 21:12-17)

16 Saib maj, kuv txib nej tawm mus zoo yam nkaus li tus yaj uas nyob hauv nruab nrab pab hma. Vim li no nej yuav tsum ntse li nab thiab siab mos siab muag li tus nquab. 17 Nej yuav tsum ceev faj tibneeg rau qhov lawv yuav muab nej cob rau tej tsev tu plaub thiab nplawm nej hauv lawv tej tsev sablaj,18 thiab nej yuav raug muab cab mus rau cov thawj kav thiab tej vajntxwv vim yog tim kuv, xwv nej thiaj ua tau timkhawv rau lawv thiab lwm haiv neeg. 19 Thaum lawv muab nej cob rau luag, nej tsis txhob txhawj txog tej lus uas nej yuav hais thiab nej yuav hais li cas, rau qhov thaum txog sijhawm hais yuav muab tej lus uas nej yuav hais pub rau nej,20 rau qhov tus uas hais tsis yog nej, yog nej Leej tixv tus Ntsuj Plig coj nej hais. 21 Kwvtij yuav muab kwvtij cob rau kev tuag, txiv yuav muab tub cob rau kev tuag, menyuam yuav sawv twv niam txiv thiab muab tua. 22 ib tsoom tebchaws yuav ntxub nej vim yog tim kuv lub npe. Tiamsis leejtwg thev tau mus txog thaum kawg tus ntawd yuav dim. 23 Thaum luag tsim txom nej hauv lub moos twg, cia li khiav mus rau lwm lub moos. Kuv qhia tseeb rau nej tias, ua ntej nej tsis tau mus thoob Ixayees tej moos ces Neeg Leej Tub yuav los. 24 Tus tub kawm yeej tsis loj dhau tus xibhwb qhia, thiab tus tub qhe yeej tsis loj dhau nws tus lospav.

25 Yog tus tub kawm sib luag yam li tus xibhwb thiab tus tub qhe sib luag yam li tus lospav kuj txaus lawm. Yog luag twb hu tus tswv tsev tias dab Npe‑eexenpus lawm, luag yimhuab yuav hu nws tsev neeg phem dua li ntawd thiab.

​

Yuav Tsum Ntshai Leejtwg

(Luke 12:2-7)

26 Vim li no nej tsis txhob ntshai lawv rau qhov tsis muaj ib yam twg uas muab npog cia lawm yuav tsis muab thws tshwm los, thiab tsis muaj ib yam twg uas muab zais lawm yuav tsis paub. 27 Tej uas kuv hais rau nej hauv qhov tsaus ntuj, nej cia li piav rau hauv qhov pom kev, thiab tej uas nej hnov hais lus ntxhi rau hauv nej qhov ntsej, cia li tshaj tawm saum txheej tsev las tshav. 28 Tsis txhob ntshai cov uas tua tau lub cev tiamsis tua tsis tau tus ntsuj plig. Nej yuav tsum ntshai tus uas ua tau rau tus ntsuj plig thiab lub cev huvsi puam tsuaj rau hauv ntuj tawg. 29 Ob tug noog tsev luag muag ib npiv los tsis yog? Yog Abba

(יחוח)Yahweh tsis pom zoo txawm yog ib tug noog xwb los yeej tsis poob rau hauv av li. 30 Nej cov plaubhau los kuj raug muab suav txhua txoj lawm. 31 Yog li no nej tsis txhob ntshai. Nej yeej tsim txiaj dua ntau tus noog tsev.

​

Lees (יהושע)Yahshua Tab  Meeg Tibneeg

(Luke 12:8-9)

32 Yog li ntawd txhua tus uas lees yuav kuv tab meeg tib tibneeg, kuv yuav lees yuav tus ntawd tab meeg kuv leej Txiv uas nyob saum ntuj. 33 Yog leejtwg tsis lees yuav kuv tab meeg tib tibneeg, kuv kuj yuav tsis lees yuav tus ntawd tab meeg kuv leej Txiv uas nyob saum ntuj thiab.

​

(יהושע)Yahshua Coj Ntaj Los

(Luke 12:51-53,14:26-27)

34 Tsis txhob xav tias kuv los yog coj kev sib haum xeeb los rau lub ntiajteb. Kuv los, tsis yog coj kev sib haum xeeb los yog coj ntaj los.

35 Kuv los yog los ua rau tub tawm tsam txiv, thiab ntxhais tawm tsam niam, thiab nyab tawm tsam niam pog, 36 mas cov uas ua yeeb ncuab yeej yog yus tsev neeg. 37 Tus uas nyiam nws niam nws txiv heev dua li nyiam kuv tus ntawd tsis tsim nyog ua kuv li, thiab tus uas nyiam nws tub nws ntxhais heev dua li nyiam kuv kuj tsis tsim nyog ua kuv li. 38 Tus uas tsis kwv nws tus ntoo ntsia tes raws kuv qab tus ntawd tsis tsim nyog ua kuv li. 39 Tus uas huas nws txojsia yuav piam txojsia, tiamsis tus uas tso nws txojsia tseg vim yog saib rau kuv, mas yuav huas tau txojsia.

Nqe Zog

(Yahchanan Mark 9:41)

40 Tus uas lees yuav nej kuj yog lees yuav kuv, thiab tus uas lees yuav kuv kuj yog lees yuav tus uas txib kuv tuaj. 41 Tus uas lees yuav tus xibhwb cev lus vim nws cev Abba (יחוח)Yahweh lus, kuj yuav tau nqe zog ib yam li tus xibhwb cev Abba (יחוח)Yahweh lus, thiab tus uas lees yuav tus ncaj ncees vim yog tus tibneeg ntawd ua ncaj ncees, kuj yuav tau nqe zog ib yam li tus tibneeg ncaj ncees. 42 Leejtwg muab ib khob dej txiag rau cov tibneeg yau no ib tug twg haus vim tus ntawd yog kuv li thwjtim, kuv hais tseeb rau nej tias, tus ntawd yuav tsis plam nws tej nqe zog.

 

Yahshua Tug

Follow

  • Facebook Social Icon
bottom of page