ROMANS 2:28-29
Txhua yam kev txhaum thiab tej lus uas hais tuam mom yuav zam tau rau tibneeg. Tiamsis tus uas hais lus tuam mom Tus Ntsuj Plig Dawbhuv, mas yuav tsis muaj ib hnub uas zam tau tus ntawd li, nws yuav muaj txim mus ib txhis.


YAHCHANAN 3:28-29
Qhov uas ua kevcai txiav tiag tiag tsis yog ua sab nraum daim tawv xwb. Tiamsis yog ua hauv lub siab, raws li Tus Ntsuj Plig Dawbhuv, tsis yog raws li txoj kevcai uas sau cia.
YAHCHANAN 12:30-31
1. Koj yuav tau hlub Abba Yahweh uas yog koj Txiv kawg siab kawg ntsws, kawg plab kawg plaws, thiab kawg dag kawg zog.
​
2. Koj yuav tau hlub kwvtij zej zog ib yam li koj hlub koj tus kheej.
XWM TXHEEJ TAUG KEV 12
Mili‑as Thiab Aloos Thuam Mauxes
1 Mili‑as thiab Aloos thuam Mauxes, vim yog tus poj Khuj uas Mauxes tau yuav, vim yog Mauxes tau yuav ib tug tibneeg Khuj ua pojniam.
2 Nkawv thiaj hais tias, (יחוח)Yahweh hais lus tuaj rau Mauxes tib leeg xwb lov? (יחוח)Yahweh tsis hais lus tuaj rau wb thiab lov? (יחוח)Yahweh kuj hnov tej uas nkawv hais.
3 Mauxes yog ib tug uas tsis muab hlob kiag li, nws txo hwjchim qes dua tej tibneeg hauv qab ntuj huvsi.
4 Tamsim ntawd, (יחוח)Yahweh hais rau Mauxes thiab Aloos thiab Mili‑as tias, nej peb leeg cia li tawm tuaj rau ntawm lub tsev ntaub sib ntsib. Lawv peb leeg thiaj tawm tuaj.
5 (יחוח)Yahweh kuj nrog ncej huab los sawv ntawm lub qhov rooj tsev ntaub mas hu Aloos thiab Mili‑as nkawv thiaj txav los.
6 (יחוח)Yahweh hais tias, cia li mloog kuv tej lus. Yog muaj ib tug cev kuv li lus hauv nej nruab nrab, kuj yog kuv uas yog (יחוח)Yahweh qhia rau tus ntawd ua yog toog pom thiab hais rau nws hauv yog toog.
7 Tiamsis kuv tus tub qhe Mauxes mas tsis thooj li ntawd. Nws yog tus uas kuv muab kuv haiv neeg sawvdaws cob rau nws saib xyuas.
8 Kuv nrog nws hais twb ncauj ntsees meej meej, tsis yog ua paj lug ua piv lus hais, thiab nws pom (יחוח)Yahweh tus yam ntxwv. Ua li cas neb twb tsis ntshai li es yuav thuam kuv tus tub qhe Mauxes?
9 (יחוח)Yahweh npau taws heev rau nkawv, nws cia li mus lawm.
10 Mas thaum tauv huab ntab plaws dhau lub tsev ntaub mus lawd, ua ciav Mili‑as cia li mob ruas dawb paug yam nkaus li tej. Aloos tig mus saib Mili‑as mas pom tias Mili‑as mob lig mob ruas lawm.
11 Aloos thiaj hais rau Mauxes tias, yawg hlob, thov tsis txhob rau txim rau wb uas tau ua kev ruam kev txhaum txim no.
12 Thov tsis txhob cia Mili‑as zoo yam li tus menyuam uas yug tau los yeej tuag lawd, nqaij ntsws tag ib nrab.
13 Mas Mauxes thiaj quaj thov (יחוח)Yahweh, Au (יחוח)Yahweh, thov koj kho nws.
14 Tiamsis (יחוח)Yahweh hais rau Mau-xes tias, yog nws txiv nto qaub ncaug rau nws lub ntsej muag, mas nws yuav txaj muag xya hnub xwb. Muab nws kaw rau sab nraum ntug zos xya hnub mam li pub nws rov los tau.
15 Yog li no, Mili‑as thiaj raug kaw rau sab nraum ntug zos xya hnub. Cov pejxeem kuj tsis sawv kev tsiv tawm mus txog thaum Mili‑as rov qab los.
16 Dhau ntawd, cov pej xeem sawv kev ntawm Haxelaus mus tsuam chaw nyob tom tebchaws moj sab qhua Palas.